Reede (12.09.2025) hommikune jalgrattamatk pakkus osalejatele tõelist rännakut meie esivanemate pärandi radadel. Kruusateed viisid matkajad läbi käänuliste tõusude ja languste, kuni jõuti kolme olulise paigani – Kullaga tuuleveski, allika ja ohvrikivi juurde. Ilm oli matkamiseks ideaalne: jahe, kergelt tuuline ja päikesepaisteline.
Kullaga veski mölder Jaan tervitas rattureid rõõmsa naeratusega ja jutustas veski värvikast ajaloost. Kogukonna ühisel jõul taastati veski 2012. aastal ning sellest ajast on see saanud kohalikuks sümboliks ja kohtumispaigaks. Mölder jagas ka huvitava teadmise – tuuleveskil on kaks ust seetõttu, et mölder kasutas alati seda ust, mille pool parasjagu tiivad ei pöörelnud. Nii sõltus sissepääs tuule suunast ja tiibade asukohast.
Matk viis edasi meid allika juurde. Allikad on olnud läbi aegade eestlastele pühad paigad, kus arvati elavat vaime ja kus toodi ohvreid, et tagada tervist, viljakust ja heaolu. Allikavett peeti ravivaks ning sealt võeti vett pidulikult ja austusega. Meiegi pesime allikaveega oma nägu ning rüüpasime lonksu ehedat looduse värskust.
Teekonna kolmas sihtkoht oli ohvrikivi. Ohvrikivid on meie esivanemate muistised, kuhu viidi ande – münte, toitu, lilli või jooke – et tänada loodust ja kõrgemaid jõude. Ohvrikivid kandsid tugevat vaimset tähendust: need olid side looduse, esivanemate ja jumalustega. Kivi süvenditesse valati ande, et kindlustada saak, tervis või kaitse.
Sellised paigad meenutavad, et meie igapäevaelu keskel peitub pikk pärand lugudest, uskumustest ja kogukonnavaimust. Jalgrattamatk ei olnud pelgalt sportlik ettevõtmine, vaid ka rännak ajalukku ja esivanemate maailmapilti.-