Tartu linnamuuseumis on üleval ajutine näitus viikingitest. Kes nad olid, millal nad elasid ja kas ka meie esivanematel oli nendega kokkupuudet? Seda läksimegi uurima.
Kaarsillast üle.
Näitusel võttis meid vastu viikingiaegsetes riietes neiu, kes rääkis meile, et meiegi esivanemad olid viikingi suure kaubatee osalised ja see kõik juhtus üle 1000 aasta tagasi.
Kust ajaloolased seda kõike teavad? Sel ajal ju raamatuid polnud… Saime kehastuda arheoloogideks, sest just nemad teevad väljakaevamisi ja otsivad esemeid, mis võisid kuuluda viikingitele või ka teistele selle aja inimestele.
Arheoloogid peavad oma tööd tegema väga ettevaatlikult.
Kõige rohkem teavet annavadki vanaaegsed matused, sest surnule pandi esemeid kaasa. Tüdrukud leidsid sõle.
Ja poisid noa.
Kõik leiud märkisime kenasi üles. Õppisime muuhulgas ka inimese ehitust.
Selliseid käevõrusid kandsid meie kauged esiemad.
Lisaks lahendasime veel mitmesuguseid ülesandeid, et kõik ikka hästi meeles püsiks. Uurisime ka ruunikirja.
Oma võileivad olid meil kaasas.
Pärast läksime Toomemäele Kristjan Jaaku tervitama.
Musumäe silla juures lõpetasime oma seekordse reisi.
