….pole kergete killast , veendusid reedel õpetajate päeva tähistamisel ka Unipiha 3.-ja 4.kl. lapsed.
“Võtke eesti keele töövihikud välja, ütleb Heliis (4.kl.) 1.-2.kl. õpetaja laua taga, kui tema ja Rometi (3.kl.) poolt antavat tundi vaatama jõuan.
Mõtlen endamisi, et oleksin käskiva ja nõudliku tooni asemel kasutanud lauseid: „Vaatame, mis toredat me täna oma töövihikust leiame? Mille poolest tunni lõpuks targemad oleme?“
„Igav!“ hüüab selle peale üks 1.kl. poistest. „Mul ei ole vihikut kaasas,“ toetab lärmakalt teda teine.
Kui ma pärast tunde kolme „õpetajat“ küsitlesin, leidis üks nendest..“Nii hullu päeva pole tal kunagi elus olnud. Kõik lärmasid ega kuuulanud mind üldse.Õpetajaks ei tahaks ma mitte kunagi saada.“
Ka teine leidis, et alles nüüd tundis ta, kui raske on olla õpetaja.
Kolmandale aga meeldis väga tunde anda. Ta ei kurtnud selle üle, et ta 1.-2.kl. poisse pidevalt keelama pidi. Neid ähvardas nurka panna ning päevikusse märkuse lubas kirjutada.
Esmaspäeval, 5.okt. võeti koolis vastu külalisi Konguta koolist.
Lembit Jakobson
