Koordinaator: Unipiha Algkool, Tartumaa, Eesti
Partnerid: Karamzin Koulu, Espoo, Soome
Klébergsskóli, Reykjavík, Island
Glendelvine Primary School, Caputh, Pertshire , Scotland, UK
Ceip Joan Rebull, Reus, Cataluña, Spain
PROJEKTIKALENDER 2006/07
|
Aeg |
Tegevuse kirjeldus
|
Toimumise koht (mobiilsustegevuste korral kust/kuhu) |
|
Sept-nov 2006 |
Ettevalmistus projektikoosolekuks: üldise infopaketi (kooli ja riigi kohta) ettevalmistamine; soomlased kavandavad lapivaiba /quilt/ suuruse; Projekti logo võistlus, 3 paremat saata Soome. Projektikoosolek Soomes (Espoos): Ettevalmistused mitmekeelse videosõnastiku ja veebilehe loomiseks; logo valimine. |
Kohtadel
Eestist Soome |
|
Nov-dets 2006 |
Koolide vahel sidemete loomine interneti kaudu; sõnastiku loomine, selle laialisaatmine partneritele; lihtsamate väljenduste ja tervituste harjutamine partnermaade keeltes; kirjavahetuse alustamine personaalsel tasemel (õpilased/õpetajad/ lapsevanemad); lapivaiba tüki kujundamise alustamine |
Kohtadel |
|
Jaanuar –märts 2007 |
Kohalike tantsude ja mängude kogumine (nii õue- kui toamängud), nendest materjalide kausta koostamine; ühe tantsu videosse salvestamine (koos õpetusega), sellest CD valmistamine ja partneritele saatmine. Veebilehekülje loomine. Koolijuhi õppelähetus. |
Kohtadel
Eesti – UK |
|
Aprill- mai 2007 |
Partnermaade tantsude harjutamine. Üldise infopaketi (riigi ja kooli kohta) lõplik kujundamine ja laiali saatmine. Lapivaiba tüki lõpetamine ja Soome saatmine (soomlased panevad kokku).
|
Kohtadel |
|
Juuni 2007 |
Projektikoosolek Tallinnas, vaiba esimene eksponeerimine; Kokkuvõtted ja hinnangud esimese aasta tööle; järgmise aasta plaanid. |
Eestis |
C.
1. Projekti eesmärgid ja loodetav mõju osalejatele (õpilased, õpetajad, institutsioonid, kohalik omavalitsus, laiem haridusavalikkus)
Õpilastele:
Luua sõprussidemeid teiste maade lastega
Õppida tundma oma kodumaa rahvuslike pidustuste/kommete traditsioone, näha sarnasusi ja erinevusi partnermaade vahel
Õppida partnermaade tantse ja mänge
Projektis osalevad koolid Eestist, Soomest, Hispaaniast (Katalooniast), Islandilt ja Ühendkuningriigist (Shotimaalt) võtavad osa ja saavad kogemusi kohalikest traditsioonilistest pidustustest
Õppida väärtustama oma traditsiooni
Tekitada huvi ja mõistmist teiste kultuuride vastu, mis on enda omast erinev
Mõista projektis osalevate maade keele õppimise väärtuslikkust
Teha õpilased teadlikuks oma traditsioonidest ja mängudest, hoida neid elus ja äratada juba ununenud mängud
Kasutada uut tehnoloogiat (internet, videokonverentsid, e-mail, multimeedia presentatsioonitehnikad..) õpilastevaheliseks suhtlemiseks ja materjalide valmistamiseks.
Valmistada üksteisele õppematerjale.
Õpetajatele:
Vahetada pedagoogikaalaseid professionaalseid kogemusi
Siduda kooli kogukond projektiga
Institutsioonidele:
Anda lastevanemate kogule võimalus projektiga liituda ja kommunikeeruda teiste maadega perekondlikul tasemel.
Tõsta õpilaste sooritussuutlikkust
Luua positiivseid avalikke suhteid
Kohalik omavalitsus/kogukond
Väärtustada traditsiooniliste (lokaalsete) tantsude/mängude kestma jäämist, võttes kooliperega aktiivselt osa kohalikest sündmustest
Seada sisse kommunikatsioon ja üksteisemõistmine ning soosida tolerantsi erinevate rahvaste vahel
Haridusavalikkus
Teavitada haridusavalikkust meie projektist eesmärgiga anda eeskuju sarnaste projektide läbiviimiseks.
2. Projektiga seotud tegevused
Uurida nii oma kui partnermaade traditsioone ning jagada seda.
Kasutada inglise keelt kommunikatsiooni vahendina nii suulisel kui kirjalikul tasandil.
Uurida, praktiseerida ja esitada traditsioonilisi tantse
Õppida tundma tantsudeks tarvilikke rahvariideid ja kostüüme, mis valmistatud käsitööna.
Õppida tundma koostööd tegevate linnade ja külade tavasid (kombeid).
Valmistada töölehti erinevate kultuuride mängude/tantsude kirjeldustega
Kommunikatsioon partnermaade laste vahel interneti ja tavakirjade vahendusel
Materjali ettevalmistamine selle ülespanekuks internetti.
Postrite, voldikute, video, CD loomine ja nende vahetamine partnermaadega.
Projektipartnerite esindajate (co-workers) kohtumised.
3.Projekti lõpptulemus
Ühise lapivaiba loomine, selle eksponeerimine kõikides partnermaades
Tööde esitlemine erinevates audio-visuaalsetes või IT formaadis
Näitused nii laste kui õpetajate tehtud töödest.
Loodud õppematerjalid, mis haaravad keeleõpetust, üldisi teadmisi, mänge, tantse, rahvajutte, laule ja kombeid.
Mitmekeelsete materjalide publitseerimine
4. Projekti hindamine
Õpilaste osavõtu ja hoiakute jälgimine erinevates tegevustes
Õpilaste töödele kirjaliku hinnangu andmine
Projekti arengu hindamine koolipersonali ja institutsiooni seisukohalt
Perioodilised koosolekud vastavalt tegevustele, klassidele ja ainevaldkondadele
Kogu projektimeeskonna koosolekud projekti käigu ühiseks hindamiseks ja edasiviimiseks
Kohtumised partnermaadelt saabunud tööde presenteerimine
Koolipersonali ja projektist osavõtvate organisatsioonide esindajate (hindamis)koosolekud
Kodulehekülgede alusel hinnata projekti korrektset käiku
Töötoad (workshops) partnermaade õpetajatega.
5. Tulemuste levitamine
Tehtud tööde tulemused publitseerida lastele sobilikul internetilehel.
Meie töö tulemuste presenteerimine publitseerimise eesmärgil omavalitsuse teistes haridusasutustes
Tööde eksponeerimine koolide näitustel
Näitustele kutsutakse kohalik kogukond
Projektile tehakse reklaami kohalikes kommunikatsioonikanalites (raadio, ajalehed, TV)
6. Erimeetmed, mis võetakse kasutusele
Erivajadustega/puuetega laste kaasamine
Erivajadustega laste õpetajad haaravad oma õpilasi projekti kaasa,
aidates neid integreeruda kohalikku ellu
aidates neid adapteeruda kooli
aidates neid osa võtta erinevatest projektitegevustest
pedagoogiline fookus
töötada rohkem individuaalsel viisil, aidates õpilastel meelde jätta rahvalaule, uut sõnavara, meloodiaid ja erinevaid maid
adapteerida vajalikku materjali
selgitada lastevanematele nende koostöö olulisust, kui nende lapsed võtavad projektitööst osa
Garanteerida erinevast soost õpilaste/õpetajate võrdsed võimalused
koostööprojekt on avatud kõikidele õpilastele, tegevuste tulemused mõjutavad kõiki õpilasi olenemata nende soost
Kultuuridevaheline koostöö, mis aitab võidelda ksenofoobia/rassismi nähtudega
meie projekti üks tähtsamaid eesmärke on erinevate kultuuritaustaga õpilaste ja õpetajate läbikäimine, vastastikune tundmaõppimine, erinevuste tunnustamine ja ühisosa leidmine
Projektis osalemine väiksemate sotsiaal-majanduslike võimalustega õpilastele
haaratud on kõik õpilased vaatamata sotsiaal-majanduslikele võimalustele
eripedagoogil peab olema ülevaade erivajadustega õpilastest (logopeedilise diagnoosiga, vähemusgruppide esindajad jne), kindlustades ka nende osavõtu projektitöödest
7. Osalevate koolide ülesanded ja tulemuslik koostöö partnerkoolide vahel
Koordinaatorite kohtumistel koostatakse tegevuste kalender, kus nähakse ette ülesanded kõikidele partnerkoolidele.
Koordinaatorkooli ülesandeks on jälgida kogu projekti kulgu, anda edasi projekti puutuvat informatsiooni, suunata planeerimist, teostada aruandlust ja hindamist.
Partnerkoolide ülesandeks on järgida vastuvõetud tegevuste programmi, jagada informatsiooni partneritega ja koordineeriva kooliga, teostada aruandlust ja hindamist.
8. Uute tehnoloogiate kasutamine
Õpilastevaheline kommunikatsioon interneti vahendusel.
Projekti jooksul valmistatud tööde riputamine projekti kodulehele.
Õpilased teostavad teemakohaseid uurimisi ja töid, kasutades interneti, kunsti, käsitöö, multimeedia, visuaalse, kirjaliku ja suulise kommunikatsiooni vahendeid.
Valminud töid esitletakse erinevates formaatides: CD, PowerPoint, video ning õppematerjalide vahetamise teel.
9. Õpilaste aktiivse osaluse tagamine kogu projekti kestel
Kooli tunniplaani koostamisel on sinna arvestatud projektivaldkonna ainete (sport, muusika, käsitöö, draama, ajalugu, geograafia, IT ja keeled) tegevused.
Integreerida projektiülesandeid võimalikult mitmetesse kooli tegevustesse.
10. Projekti integreerimine kooli õppekavasse
Projekt integreeritakse kooli õppekavasse kui osa igapäevasest klassitööst, olles õppekava mitmekesistaja; projektitegevused lülitatakse ka koolivälistesse tegevustesse
COMENIUS PLAAN
Unipiha Algkool
Tartumaa
I. Kooli asukoht, sotsiaalne taust.
Unipiha Algkool asub Tartumaal Kambja vallas Pangodi külas, olles üks kolmest valla koolist (teised on põhikoolid). Asudes valla ääremaal, käivad selles koolis ümbruskonna külade lapsed. Kooli õpilaste arv on sõltuvalt aastast 12 – 20, põhikohaga õpetajaid kaks, lisaks mõne nädalatunniga muusikaõpetaja. Suhteline isoleeritus on tinginud vajaduse kontaktide, sotsiaalse kommunikatiivsuse järele. Kuna tegemist on väikese kooliga, on võimalik rakendada väga paindlikku õppekava, kujundada seda vastavalt vajadusele, situatsioonile, õpilaste ja lastevanemate soovile. Koolis on erineva sotsiaal-ökonoomilise taustaga lapsi, mis ei tähenda, et nad oleksid sotsiaalselt tõrjutud. Vähene laste arv võimaldab kõik lapsed liita ühiseks koolipereks, kus ei ole kohta tõrjutusel. Erivajadustega lasteks saame meie koolis lugeda lugemis- ja kirjutamispuudega õpilasi.
II. Eelnev kogemus
Unipiha kool on alates 1997.aastast seotud olnud ESP (European School Project) projektidega: “Write me your story”, “Karvatasku” (Eesti-sisene), Tere, kevad! (rahvusvaheline, Eestist koordineeritud), “The Grandparents Project”, partneriks oli kaks Taani kooli. Need projektid on õpetanud meid partneritega kontakti pidama, oma tööle motivatsiooni leidma, aru saama, et oma koolis tehtav töö on oluline ja selle väljund huvitav teistelegi. Viimane projekt õpetas lapsi kontakti saama omaenese vanavanemate ja vanematega, kes jutustasid lastele oma lapsepõlve lugusid, kes need siis üles kirjutasid ja neist sarjapildid joonistasid. Neid partneritega e-maili teel vahetades tekkisid küsimused, millele pidi vastama.
Selline kogemus julgustas osalema projektis, mille Rootsi kool(Ölyckeskolan, Löberöd) välja pakkus. Comenius 1 projekt tõotas tulla mitmekülgsem ja laiaulatuslikum. Projekt Bridges – Sillad toimus aastatel 1999-2001 ja oli tõepoolest väga huvitav, silmaringi laiendav, kooli igapäevast õppetööd rikastav ja palju uusi sõpru toonud projekt. Kahjuks jäi tookord ära õpetajate vahetus Sloveeniaga, sest sealne õpetaja läks lapsepuhkusele. Meie partnerid olid tookord koolid Sloveeniast, Itaaliast, Leedust, koordineerijaks Rootsi.
III. Osalemise põhjused, eesmärgid ja prioriteedid
Meie eelmiste projektide ajal polnud Eesti veel EU liige. Seekord oleme võrdväärsed ja vastutuski on suurem, kuna otsustasime võtta endale koordinaatorkooli rolli. Koolide koostööprojekt Comenius 1 on meie koolile oluline ja vajalik mitmel põhjusel.
- Euroopa dimensiooni jätkuv lülitamine kooli õppekavasse. Kui on midagi väga lähedast ja hästi mõistetavat (nagu tants ja mäng selles vanuses lastele), siis pole ka Euroopa midagi kauget ja abstraktset. Lapsed peavad hakkama aru saama, et meie väikese Eesti kultuur ja tavad on viljelemist ning säilitamist väärt täpselt samuti nagu teistel Euroopa maadel.
- Kooli õppekava rikastamine uute ideedega, motiveerides õpilasi ja õpetajaid rakendama erinevaid õppetöö vorme s.h. IT vahendeid. Tants ja mäng puudutab eelkõige kehalist kasvatust, raami annavad aga teised õppeained (emakeel, võõrkeel, ajalugu, geograafia, IT)
- Nii õpetajate kui õpilaste vaheliste rahvusvaheliste kontaktide tekkimine, laiendades niiviisi nende maailmapilti, hakates tunnetama maailma laiemalt kui oma koduküla, koduvald, kodumaa.
- Lapsevanemate, külaelanike ja kohaliku omavalitsuse kaasamine projektitöösse. Laste kaudu õpivad ka vanemad olema eurooplased.
Oodatavad tulemused
- Huvitav ja mitmekülgne, innovaatiline õppetöö.
- Teadmiste lisandumine meie partnermaade kohta, Euroopa kohta üldse.
- Teistsuguste kultuuride aktsepteerimine, nii erinevuste kui ühisosa leidmine. Teiste rahvaste tantsud, mängud, kombed ja laulud, mis on neilt endilt õpitud, loovad silla.
- Kontaktide tekkimine partnermaade õpilaste ja õpetajate vahel, inglise keele kui suhtluskeele õppimise motivatsiooni tõus.
- Projektijuhtimise kogemuse saamine.
- Nii laste kui täiskasvanute maailmapildi avardumine, enese tunnetamine oma maa ja Euroopa kodanikuna, kultuuride paljususe aktsepteerimine, sallivuse suurenemine.
IV. Kolme aasta plaan
Meie koolis toimunud ettevalmistaval koosolekul vaadati kaugemale kui järgmisse aastasse ja lisaks esimese aasta täpsele plaanile koostati ideekavand ka järgmisele kahele, kui esimene edukalt läheb.
2006/2007 Vt. Plaanist
2007/2008 Kombestiku ja tavadega seotud nukkude jm olendite meisterdamine, nendega seotud tegevuste kirjeldamine, s.h. mängud ( Eestis näiteks Tahma-Toomas ja Näärisokk); kohalike legendide ja lugude kogumine, illustreerimine.
2008/09 Viie riigi ühise mitmekeelse legendiraamaturaamatu koostamine; tegelemine rahvalaulude ja –muusikaga.
V. Projekti eesmärkide väljatöötajad
Kuna meie kooli kollektiiv on väike, on meil väga tihe koostöö lastevanematega ja küla esindajatega. Projekt puudutab ka kohalikku kultuuri- ja hariduselu (kool kui küla keskus), seepärast kuuluvad projektigruppi peale kolme õpetaja veel kooli hoolekogu kolm liiget, kes on ühtlasi ka küla esindajad. Muidugi räägiti asjad kõigepealt läbi lastega – mida nemad tahavad (ja on nõus) selles projektis tegema, mida see neile annab ja mille eest vastutama paneb.
Projekti eest kannab personaalset täisvastutust koolijuhataja Eha Jakobson