Rappa läksime seekord Selli-Sillaotsa matkarajale, KIK-i toetusel ja Piret Valge juhtimisel. Oli mõnus oktoobrikuu algus, kased juba kolletasid ja vahtrad punetasid, soos aga valitses vaikus.
Tegelikult tahtsime koos sisalik Sissiga uurida, mida rabas näha on. Kõigepealt saime teada, et rabas on väga pehme ja märg pinnas, millele on lihtne liiga teha. Kujutage ette, et mitmed-kümned (isegi sajad) inimesed tallavad seda. Mis siis rabast järele jääks? Seepärast on vaja kõndida laudrada, rahulikult ja vaikselt, et märgata või ära tunda rabas elavaid taimi ja loomi.
Arusisalikku me kahjuks ei näinud, sest oktoobri alguseks on nad kõik juba sambla rüppe magama pugenud. Kuid me saime keskkonnaameti tööraamatu, et kõik korralikult üles märkida ja palju juurde õppida. Sissi on arusisalik, ta on 15,5 cm pikk, tal on soomused, mis kaitsevad teda liigse kuivamise eest. Seda teavad kõik, et sisalik oma saba viimases hädas maha jätab, kuid parem on mitte teda sabast tirida – ega ta enam endale nii ilusat saba ei kasvata. Ja pealegi on tal kindlasti valus. Saime teada, et Eestis elab veel kivisisalik ja jalgadeta vasekarva vaskuss, kes tegelikult on ka sisalik.
Kuulasime raba vaikust, maiustasime hiliste mustikate ja veidi kaugemal ka jõhvikatega, leidsime üles sinika ja sookailu.
Vaatlustornis pakkisime lahti oma leivakotid ja võtsime kehakinnitust, sest pool matka oli veel ees. Siin saime mahti ka tööraamatut täita.
Turbasammal on rabas kõige tugevam tegija. Õigupoolest on olemas erinevad soo liigid: madalsoo, kõrgsoo, raba ja nende üleminekud. Sood ja rabad on meie puhta vee reservuaarid. Siin elavad taimed ja loomad, keda esialgu on raske ära tunda. Näiteks putukasööja taim huulhein või
Ja männid on siin palju väiksemad kui metsas, kuid nende juur on sügavamal. Tal pole siin palju toitained, seepärast ongi nii madal. Samuti kased, mis on metsakaskedest palju väiksemad ja teistsuguste lehtedega- need ongi sookased. Kanarbik, raba ääres pohlad, lõhnav sookail, küüvits, kukemari, tupp-villpea – kõike seda annab meeles pidada.
Lõpuks tegime Piret juhendamisel ka väikese katse sellest, kuidas raba endas vett hoiab ja miks kogu vesi rabast servadesse ja sealt ojadesse ja jõgedesse ei voola.
Saime palju teada ja polegi vaja enam koolis õpikust ja töövihikust õppida, sest oleme seda kõike oma silmaga näinud.