Maalapsele tundub, et metsad on päris tavaline asi. Kuid viimasel ajal jäävad paljud majapidamised, mis varem olid metsade keskel, üsna lagedale. Eks metsa mahavõtmine ja uuesti kasvama panemine (või kasvada laskmine) on eraldi keeruline asi. Meie vaatasime, mis metsas leida võib.
Septembrikuu eelviimasel reedel läksime metsa, eestvedajaks õp. Anari. Kaasa tulid ka Piia väike õde Iris ja mõned lapsevanemad, sest kahtlemata on mets põnev ka täiskasvanuile. Ja muidugi jalgratastel, sest päris kooli kõrval meil metsa ei ole. Enne seda aga saabusid meille koorem laudu, millest saab kevadel meie kooli piirdeaed. Eks seegi on ju metsast pärit.Suundusime Luke pargi poole.
Teel nägime mimeid lageraie lanke ja natuke kahju oli…. Kuid peagi jõudsime ka metsa. Vaata ometi, mis seal kase ümber on!
Peale pihlamarjade võib metsast leida teistegi põõsaste vilju, näiteks Säde Liis on leidnud sarapuupählki. Kui ussid seda pruuniks pole uuristanud, saab seda süüa, tuleb ainult koor katki teha.
Siiski peab metsas olema ettevaatlik ja teadlik, sest osa taimi ja nende vilju on mürgised. Kaspar, kelle vanaisa on metsamees, teab väga hästi, et ussilakk on väga mürgine. Tuleb lihtsalt järgida reegli: Ära näpi, ära käpi seda, mida sa ei tunne.
Kas tunneme ära meie kõge tavalisemad puud ja põõsad: kuuse ja kase, männi ja haava, sarapuu ja lepa? Igatahes vaatame neile otsa ja püüame nimed meelde jätta.
Seente tundmine tuleb kasuks kahel moel: tunda ära söögiseened ja jätta korjamata need, mida ei sööda või mis on lausa mürgised.
Metsa keskelt võib leida ka majakese, mille juurde ilmselt leiavad tee metskitsed ja ehk ka põdrad, eriti talvel.
Õnneks jäävad lageraiest alles ka mõned vanad puud, mida saab käia kallistamas.
Need õunad pole metsõunad, vaid lahke pererahva aiast.
Järgmises loodusõpetuse tunnis tegime retke veelkord kujutluses läbi, täitsime töölehti ja leidsime, et mets peaks jääma igaveseks. Mitte ainult sellepärast, et seal on mõnus käia. Inimesel on metsa vaja väga paljudeks igapäevasteks asjadeks, kasvõi pliiatsiteks, toolideks ja raamatuteks, rääkimata toa soojaks kütmisest.
Aitäh õpetaja Anarile.