Unipiha algkool asub Pangodi järve ääres. Sestap on loomulik, et meie lapsed saavad koolis õppides tuttavaks nii Pangodi järves elavate kalade kui taimedega.
Ühel septembrikuu koolipäeval aitas seda tänastele poistele-tüdrukutele teha TÜ kalandusteadlane Kaspari (1.kl.) isa Einar Kärgenberg. Kaasas 13 Eestis levinumat kalaliiki, kahv, hapnikuaparaat, suur klaasnõu, kus kalad ujusid.
Lapsed kogunevad nõu ümber ja uudistavad kalu. „Ma tahan seda suurt püüda,“ hüüab keegi neist. „Oi, kui äge!“ vaatab keegi vuntsidega kala. Tegelikult on vuntside nimi poised.Hiljem selgub, et see on vingerjas. Poiseid on tal tarvis lõhna ja maitse tundmiseks, et püüda toitu. Vingerja teeb ebatavaliseks ja huvitavaks juba ainuüksi tema väljanägemine. Suu juures on mudanuudlil mitu paari vuntse meenutavaid jätkeid – poiseid –, mille abil ta põhjamudas ringi kompides orienteerub ja süüa otsib. Vingerjas sööb surusääsklaste ja teiste putukate vastseid ja tigusid.
Edasi toimub tund nii, et iga laps saab püüda kordamööda suurest tünnist kahva abil ühe kala.. Siis paneb ta selle akvaariumisse. Näitab seda kõikidele, koos püütakse ära arvata, mis liiki ta kuulub. Värvilised kalade pildid on abistajatena selleks laual. Õpetaja Einar tutvustab sama ajal seda, mida kala sööb, kuidas hingab, talve üle elab. Kala nimi kirjutatakse seejärel tahvlile ja vihikusse.
Kui kogre, ahvena, haugi, särje määramine ei tekitanud vanema klassi poistele raskusi, siis linask, säinas, luukarits, lepamaim, vingerjas on laste jaoks tundmatud kalad.
See, et looduskaitse all olev vingerjas elab Pangodi järve Hurda lahes, oli tõeline üllatus ka õpetajatele. Tema on ka see, kes neelab puuduva hapniku saamiseks õhumulli alla.
Tunni lõpuks saadi teada, miks on kaladel lõpused, uimed, soomused. Kes neist on röövkalad, kes taimtoidulised. Nii et suvel, kui õngeritv peos, oodatakse kala vihmaussi näkkamist järve pinnal, on konksu otsa sattunud kalad meie lastele juba tuttavad. Kalateadlase Einari kinni püütud kalad lasi ta hiljem Pangodi järve tagasi. Kasvage veel!