Kui ühel märtsipäeval mu e-postkasti potsatas programmi „Europe makes school in Estonia“ (Euroopa eesti koolides) tutvustav kiri, olin kohe nõus Šveitsist TÜ-i vahetusüliõpilaseks tulnud Mirjamit Unipihal vastu võtma.
Kuna Mirjam õpib ise klassiõpetajaks, pärineb mitte suurlinnast,vaid alevikust, siis sobis talle meie kool väga.
4.aprilli hommikul läksin talle vastu.Bussist astus välja tagasihoidlik, ilus punapäine, õbluke tütarlaps.
Teel kooli rääkisin talle liitklassilisest õpetamisest. Tuli välja, et ka neil on sarnaseid koole. Eriti mägedes. .
“Oi, kui ilus järv teil siin on,“ hüüatab ta vanast meiereist mööda tulles.Peatume ja naudime mõne hetke jääst vabanenud vett, Väikesaart, lamandunud koltunud pilliroogu kaldal.
Koolis oli parajasti vahetund. Kõik lapsed on tulnud õue. Nii kaua, kuni lapsed üksteist kilgates taga ajavad, näitan Mirjamile klasse.Räägin sellest, et maja on endine karjamõis, millest alles pärast II maailmasõda kool sai.„Väga armas!“ jõuab ta mulle öelda, enne kui lapsed kärarikkalt sisse tulevad.
Pärast suurde klassi kogunemist tutvustab ta end Unipiha lastele ja annab annab neile mõned ülesanded puslede näol.
Kool jaguneb kolmeks pereks, millest igaüks sai ülesandeks panna kokku erinev pusle.
Pärast kokku panemist tulevad nähtavale Šveitši iseloomustavad märksõnad, mille paljude hulgast Mirjam välja on valinud: mäesuusatamine, tohutu mitmemeetrine torupill, juustufondüü, lumised mäed.. Puslede kokku panemist saadab joodeldamine, Alpide lumised pildid videos kinolinal.
Kui küsimuste esitamise kord kätte jõudis, tahtsid lapsed saada teada..Kas Mirjamil on kodus loomi, õdesid-vendi, miks ta Eestisse tuli. „ Otsisin kaardilt enne vahetusülipilaseks hakkamist , samasuurt riiki nagu Šveitš. Nii märkasingi Eestit ja nüüd olen juba mõnda aega Tartus. Mulle meeldib siinne lauskmaa, pole kogu aeg tarvis mäest üles-alla tarvis joosta, nagu kodus,“ lausub ta lõpetuseks.
Pärast ühist lõunat ollakse koos Unipiha lastega väljas. See meeldib talle hirmsasti. „Küll siin hea lastel ringi joosta! Ei pea olema suure traataia taga vangis, nagu Euroopas juba loomulik on. Aga lapsed on kõikjal ühesugused, kui nad õues mängivad.Elagu nad Šveitsis või Eestis,“ ütleb ta mulle naeratades kätt lahkumiseks ulatades.
Kuidas Unipiha lapsed Mirjami vastu võtsid?
Lastele oli see väga suur asi, et keegi „Euroopast“ külla tuli.Kuna nad parajasti just teevad Comenius projekti Euroopa riikide kohta. Mirjam tundis kohe Šveitsi lipu teiste hulgas ära laste tegemist vaadates. Aga noh.. Eks lapsed on ikka aastate jooksul ka harjunud sellega, et Unipihal käib palju võõraid erinevatest maadest.
E. ja L. Jakobson
Programm „Europe makes school in Estonia“ toob erinevatest Euroopa riikidest pärit Eestis õppivad vahetustudengid Eesti koolidesse oma kodumaad tutvustama.
Programm kasutab ühelt poolt heas mõttes ära välistudengite potentsiaali Eesti koolilaste erinevate kultuuride alase teadlikkuse tõstmiseks ja silmaringi laiendamiseks, teiselt poolt aga annab osalevatele välistudengitele võimaluse kogeda õpetajate ja õpilastega suheldes Eesti elu selliseid kihistusi, millega nad ülikooli, ühiselamu, kultuuriasutuste ja tudengiürituste vahet kulgedes kokku ei puutu.
Programmi idee pärineb Saksamaalt, kus taoline programm juba aastaid edukalt toimib. Eestis viib programmi läbi SA Domus Dorpatensise juures tegutsev noortegrupp EMS Estonia. Programmi toetavad SA Archimedes ja Hasartmängumaksu nõukogu.