28 väikest ja suurt oli tulnud Pangodi küla talgupäevale 4.mail.Esimesed tulijad on Rainer ja Anneli Ahse koos tütre Anabeliga, vennad Toomas ja Tambet Laasik Pangodi suvilate juurest.
Pärast üksteisega tutvumist ja tööde nimekirja läbiarutamist tõmmatakse mootorsaed käima.Kooli õu täitub saagide mürast. „Kas hagu oled raiunud?“ küsin Toomaselt sarapuuheki taga oleva haovirna juures. „Ei ole. Aga teeme ära!“ tuleb mehine vastus.Esimesena võetakse maha kuivanud kuused ja nulg.Viimasest saab lastele kiik, kuivanud puud lähevad kütteks.
Ligi viis tundi kestnud talgupäeva sisse mahtusid nii sarapuu heki harvendamine, võsa ja hagu raiumine, liiva kühveldamine kaugushüppekasti, pehkinud võrkpalliposti asendamine uuega, püstkoja üles panemine, kooli kõrvalhoone katuse tõrvamine, kiige ehitus ning kahe autokoorma täie puude ladumine talveks kuuri.
Tõsist head meelt tegi, et paljud emad-isad olid tulnud koos lastega. Nii said ka nemad olla abis riisumisel, okste kandmisel, puude ladumisel kuuri. Talgud saavad neile tähenduse, et „see on üks tore ja mõnus ühise ning vajaliku töötegemise koht..“
Kahju, et ühtegi pilli ei taibanud kaasa võtta.Järgmine kord katsume seda viga parandada.
See, et talgud on omaks võetud, näitas lahkumisel Anneli Ahse poolt öeldu:“ Kohtumiseni tulevastel talgutel!“
Maitsva talgusupi keetis ja koogi küpsetas seekord Regina Punder. Teine kook valmis kooli koka tädi Anu käe alt.
Lembit Jakobson:
„Mind on alati huvitanud talgute puhul see, miks inimesed ajast aega on käinud talgutel. Mis on see „magnet“, mis lisaks majanduslikule huvile, külas elades oli see mõneti paratamatu.. Neid talgutele vanasti kokku tõi.
Mäletan kartulivõtmise talguid juba maast madalast. Siis kui vagusid aeti lahti alles hobus(t)e abiga.Pärast tööd söödi ühiselt värskest lambalihast keedetud talusuppi ja mehed võtsid pitsi viina.See oli nagu püha.
Olen alles hulk aastaid hiljem hakanud aru saama, et maainimesed vajasid (vajavad ka tänapäeval) sellist üksteisega kokku saamist, üksteise abistamist. Sellel pühal mängiti lõõtsa, aeti vajalikku ja lõmpsjuttu, tunti huvi üksteise tegemiste ja elu vastu.Kokkuvõttes oldi läbi kõige selle üks suur pere. Tänapäeva mõistes kogukond.
Arvan, et Teeme ära talgute puhul toimib seesama fenomen. Ja see on hea. Järjest enam killuneva ja individualistlikumaks muutuva elu juures on hea tunda aeg-ajalt, et oleme siiski ka üks suur pere.
Eks Pangodi küla talgud on kantud sellest eesmärgist ja talgute olemusest.
Suur aitäh kõigile 28-le suurele ja väiksele talgulisele, ka sõbralikule ilmataadile, kes nii päikeselise päeva talguteks kinkis! Meil oli tore päev!
Talgujuht Lembit Jakobson