Turulettide valmistamine 16.10
Raamatulett-otsivad tasakaalu katusele. tahavad panna raskusi, et püsiks. Arto ei tööta kaasa, vaatab niisama ringi. Arhe võtab juhtimise oma peale, jagab ülesandeid, pakub ideid. Anabell töötab usinalt ja vaikselt. Arto saab lõpuks raamatu tegemisega hakkama.
Arhe — tee jah hinnad odavamaks, siis tuleb ostjaid. Martin—raamatud on kallid. (hinna üle arutades). Arto —teritaja pane 3 eurot.
Maiustuselett — Eliise töötab usinalt ja valmistab komme. Anre teeb pulgakommid liiga suured ja need ei püsi anumas püsti. Eliise ja Anre omavahel koostööd ei tee, kumbki töötab omaette, arutelu ei toimu. (Liisut polnudki koolis).
Lillelett- Heiko aegajalt istub ja unistab. Heliis hädas kirjutamisega. Anabel püüab aidata, aga Heliis ei taha kohe kuulata. Heliis kurdab, et tema ei oska lilli siduda. Heiko näitab talle, aga Heliis ei vaatagi. Heliis hoopis ütleb kõva häälega, et ta ei oska. Heliis mängib, et läheb poodi. Võtab ja mängib oma tegelasega. Anabel koostab üksi nimekirja, teised vaatavad niisama ringi. Heliis kibeleb juba poe mängimisega.
Kalalett- Jan ei tee kaasa. Kirsika paneb ostunimekirja kirja, et suitsukalad on kõik 5 eurot. Jan kõnnib vahepeal hoopis teise leti juurde vaatama. Jan ja Kirsika ei saa ikka hakkama katuse ehitamisega, see ei jää püsima ja lõngub ikka edasi.
Biograafia 30.10.
Arhe puudub ja Arto peab panema neljandaks Raamatute letis. Ja tuleb ka muid vangerdusi: naise sõbrannast saab naine ja ema venna lapsest saab naise venna laps. Arvutavad ka vanuseid, et poja vanus klapiks, jääbki nii, et vanemad on 21-aastaselt lapse saanud.
Kuna igas grupis on üks vanem laps, siis see kontrollib ja õpetab õigekirja. Anabel on eriti hea juhendaja: peab läbirääkimisi Heikoga: millise kooli oled lõpetanud? Kuidas see kirjutatakse.? Väikestel on raskem end rolli sisse viia. Ja ka kirjutada.
Idee: võiks teha väikese perepuu.
Martin räägib unistustest: toon rekaga raamatuid oma poodi, müüd ära ja saan palju raha.
Biograafiat aitab teha selleks puhuks valmistatud tööleht.
Lettide korrastamine 6.nov. 1,5 tundi
Töötamine lettide kallal, sest need on veidi laiali vajunud. Kuidas saaks rasked kommid tasakaalu? Kuidas saaks kalaleti talad nii seisma, et need läbi ei vajuks? Leiavad lahendusi: tasakaalu saab, kui allapoole lisada raskust. Taladele panna alla „pidur“ kas plastiliinist või millestki muust materjalist.
Teeme kaupa juurde ja ka nimekirja oma kaupadest. Need tuleb ka rühmitada. (Kirsika küsib, mida tähendab „rühmitada“). Arhe seletab. Martin lisab juurde.
Lilled ja Kala jõudsid valmis. Näitan Martinile, kuidas voltida raamatuid. Nimekiri jäi esialgu tegemata Raamatutel ja Maiustustel. Seletan lastele, et kauplus hangib endale kaupa kuskilt suuremast laost s.t. ostab selle mingi hinna eest. Kaupade nimekirja peaks nüüd kirjutama selle hinna, mille eest kauba ostsite ja selle hinna, millega müüte. Kas need on ühesugused? Miks seal peab vahe olema? Millised on veel kaupluse kulud, et seda saaks pidada? Kõik need küsimused jäävad tegelikult järgmiseks korraks lahendada.
Ostunimekirja koostamine 15.11
Kirsika pakub räime hinnaks 20 või 50 eurot kilo. Kuidas suitsuräime müüakse? Kilodes? Kas teed kohe „kilosed“ pakid? Mõned väiksemad võivad ka poolesed olla.
Arhe ei saa aru, mida tegema peab. On mures, et tal pole nukku. Kirsika — kas ahven on suitsukalast kallim? Jan arutleb hästi hindade üle. Liisu—ärme pane jälle 50 senti juurde. 20 % pannakse tavaliselt juurde. Liisu—šokolaadikommid pole tavaliselt kallid. Kirsika —konksud ei tohi olla kaladest kallimad. Anre –kuidas kirjutada vanilje? Martin—mis vahet seal on, mis hinnaga ma müün. (tahab müüa asju sisseostuhinnast madalama hinnaga). Heliis — sinu mees teeb meile tasuta labidaid. Aga kuidas saab tasuta labidaid teha? Materjal? Tööaeg? Kirsika — mis vahe on õngekonksul ja õngekorgil?Kirsika —kuidas ma konkse müün? Jan ja Mirko teevad endale raha. Edasi mängivad nukkudega.
Heiko mängib Anabeli ja Heliisiga. Heiko räägib rumalusi ja lollitab. Räägivad supermehest. Räägivad koos linnupesadest ja nende lõhkumisest.
Kirsika räägib pidevalt kasutades väljendit, mul on. Meisterdavad hindu. Kuidas silte vormistada? Kas lihtsalt lipikud? Kahekordsed võimaldavad korralikult lauale panna Maiustuste lett kirjutas hinnasildi teisele poole, mitu tükki neil mingit kaupa on. Annabell muutis oma tegelase välimust. Arto ja Annabell ei aita Martinit.
Turul kaubitsemise päev 22.11
Kus on WC? Kas keset platsi? Kus on müüjad? Kirsika – me ei müü praegu (turu avamise ajal). Anre ja Heiko lollitavad, ei osta, vaid veiderdavad oma tegelastega. Arto Heikole—sina ei tule siia !
Heiko ostab endale lugemiku. Anabel—meil pole ju millest raha teha. Vaidlused raha üle. Kas saab osta kui raha pole? Heiko—kuidas ma WC käin? Ostjaid vähe, peavad tegema reklaami, et ostjaid meelitada. Kirsika ja Heliis teevad hoolega reklaami. Mis teha siis, kui ostja on leti taga, aga müüjat pole? Arhe istub oma kaubanimekirja taga ja ei asu kliendiga tegelema. Raamatuleti omanikel mure, mis saab siis, kui lugemikud otsas? Jan ütleb teistele, kui ostad kaks asja , saad ühe dollari. Janil tehtud palju raha, aga ei oska rahaga ümber käia. Jagab seda niisama ja maksab kauba ostjatele peale.
Martin ostab naisele lille. Annabell jagab teistega ka ostetud suitsuräimi. Martin—loeme kokku kui palju raha me teenisime. Anabel (lilled )— meil on peaaegu kõik otsas. Kirsikal (kalalett) pole omanikuna aimu, kui palju kaupa on müüdud. Keegi pole kirja pannud.
Turupäeva kokkuvõte ja maksude tasumine 23.11
Martin (saadud summasid kokku arvutades-teeme, nii et iga kolmanda arvu juures vastus. Martin ütleb, et tema teeb ja Arhel pole midagi teha. Anabelil kiiresti summa kokku arvutatud. Martin teeb kokkuvõtteid—lugemikke müüsime kõige rohkem. Kirsika —Jan ei müünud midagi, ainult jagas oma raha. Liisu (saadud summasid kokku arvutades) —me teeme korrutamisega-1,4 x 4. Liisu küsib—palju jäätis maksis? Unustas ära, et kaubanimekirjas on hinnad olemas. Kirsika —me teenisime 5 eurot ja 12 senti. Ma maksan oma rahast selle kohamaksu ära. Mul rahakotis on. Liisu arvutab, aga Anre ei aita. Kirsika —kohamaks võiks olla 20-25 eurot. Arhe —tore, siis jääb meil raha järgi ka. Anabel — Anabel Kirsika tahtis 4-5 eurot kohamaksuks. See on liiga vähe. Aga millise perioodi eest 20 eurot? Martin— päeva eest 20 eurot. Kirsika —ole normaalne! Martin –iga päeva eest 1 euro. Lepitakse kokku, et kohamaks 20 eurot kuus. Aga WC maks? Palju maksta Wc eest? Pakkumised-1 euro, 20 senti, 30, senti, 50 senti. Lepitakse kokku, et WC tasu on kohamaksu sees. Aga muud maksud?
Kuidas kauba hoiustamisega lood on? Asjad veame autoga kaasa. Kirsika – oma eluskalad panen kodus puhtasse vette. Arhe —meil peaks mingi ladu olema. Kirsika -kõik võtavad kaubad koju kaasa. Lepitakse kokku, et turul ladu, mille tasu 5 eurot kuus. Veemaks? Prügikastimaks? Kas prügimaks 3 või 4 eurot? Anabel ja Liisu eelistavad kallimat maksu. Aga palju kõik need maksud kuus kokku teevad? Kirsika —tegelt see läheb kõik palju maksma. Martin—meil on raha üle. Kas veel mõni maks? Aga keskkonnamaks? See võiks olla 4 eurot. Martin tahab 20 eurose kohamaksu alandada 15 euro peale. Kas müüjad palka ka saavad? 5 eurot päev pakutakse. Palju see kuus teeb? Mitu tööpäeva on tavaliselt kuus? Arvutavad, et kokku teeb see 20 eurot kuus. Kas oled 100 euro eest müüma? Anabel —mina olen. Liisu—see on ikka väga vähe. Martin—mina pole 100 euroga nõus, 50 pakun. Kõik mures, et neil polegi nii palju raha, et palka maksta. Aga see on ju ainult üks müügipäev. Arvutavad palju nad kuus teeniksid. Siis on kõik nõus müüjale 290 eurost palka maksma.
Eesti miinimumpalka keegi ei tea.