A OSA (koostööprojekt tervikuna)- ühine kõikidel partnerkoolidel
1. Koostööprojekti sisu:
| Kokkuvõte koostööprojektist: (palun andke koostööprojekti lühiülevaade (maks. 250 sõna); kokkuvõtet võidakse kasutada avaldamiseks) |
| Kuna valmistasime aruande ette koostöös partnerkoolidega, siis esitan meie tekstid inglise keeles.
Following on from a successful first year, in which a shared web site was set up to showcase the joint activities of the first year, the partner countries continued to explore folklore, dance, music, art and communications. Local schools produced and shared communications and a range of information about traditional dance, games and music which was recorded on film, DVD, CD’s and art work. All partner schools also contributed to a professionally produced DVD of traditional dance which was produced in Catalonia. They also worked together to produce a multi-lingual book of traditional stories which was published in Estonia and distributed within all partner schools. The pupils feature in the DVD which can be used as a teaching tool for traditional dance and the pupils re-told the traditional folklore and illustrated the multi-lingual book. The project visits provided staff with the opportunity to share in the rich cultural heritage of partner countries and some spectacular opportunities to experience traditional art, music and dance were afforded. Insight into the educational systems of each country was shared. The relationships within the partnerships between the schools and people became very strong and it is the intention to continue our friendship and communications beyond the project and into the future. |
2. Koostööprojekti eesmärgid ja tulemused:
2.1 Koostööprojekti eesmärgid
| Palun võtke lühidalt kokku oma koostööprojekti põhieesmärgid
The partnership was formed to increase intercultural dialogue and understanding. The activities of the partnership centred around history, traditions, theatre, music and dance of the countries represented in order to more fully understand what were our similarities and differences. Using up to date ICT and media to support communication was also a priority in order to increase individual ICT skills and enhance communications |
| Mil määral saavutati taotluses esitatud eesmärgid?
(Märkige sobiv. Hinnangute tähendused: 1=väga vähesel määral; 2=vähesel määral; 3=suurel määral; 4=väga suurel määral; 5= täiel määral)
Juhul kui märkisite 1 või 2, palun selgitage, milliseid eesmärke ei saavutatud ja mis põhjustel: |
2.2 Koostööprojekti tulemused
| Millised tulemused saavutati? (Palun märkige sobivad) | |
| X Raamat/voldik
Veebilehekülg – aadress: __https://unipiha.kambja.edu.ee______________________ X CD-ROM X Video X Kunstiobjektid |
X Etteasted (teater, muusika, sport)
X Muud esemed või töövahendid X Pedagoogiline materjal Strateegilised dokumendid/arengukavad Muu, palun täpsustage |
| Kas kõik taotluses plaanitud tulemused ja tooted teostati (võrrelge taotluse tabeliga “Oodatud tulemused”)?
X Jah Ei Kui tulemused erinesid taotluses esitatutest, selgitage muudatuste põhjusi: There were a few changes to timings due to local considerations. Väikesed muutused olid lokaalsed, näiteks erinevate maade tundmaõppimine ja esitlemine toimus ka erinevatel aegadel, vastavalt iga kooli ajakavale ja võimalustele. |
|
3. Suhtlemine ja koostöö
| Milliseid suhtlusvahendeid ja töökeeli kasutati koostöös? |
| ICT, phone, meetings. English was used as the main language for communication. There was some communication in Finnish. |
| Kuidas hindate koostööd projektipartnerite vahel? Kas kõik partnerid olid võrdsel määral kaasatud?
All participating schools took an active part in contributing ideas, taking forward suggestions and sharing the workload. There was a great deal of hospitality extended by all partners. There was a range of circumstances, size and locations of schools and these differences were taken into consideration by all and agreement was made at all stages as to the levels involvement which would be realistic. Minutes of agreements which were discussed fully at project meetings were central to co-operation and shared involvement |
4. Hindamine ja monitooring
| Kuidas hindasite koostööprojekti arengut ning mõju? Kuidas korraldasite selle monitooringut (nt regulaarne hindamine, küsimustikud osalejatele jne)? |
| Discussion took place at project meetings as to how the project was progressing in each country. Partners shared those aspects which had gone well with each other. As the project progressed in each country, partners shared the particular ways they had developed aspects and these took the form of discussion, sharing photographic evidence and film during project meetings. This was a particularly effective way of encouraging each other to try out new ideas and build on the expertise and experience of others. On one occasion teachers worked together sharing ideas on learning and teaching around the project theme of folklore. This was a particularly motivating experience as it demonstrated the effective communication which was taking place and the firm interpersonal relationships which had been established. Individual countries collected comments from participants and wrote reports. A final evaluation was agreed on the level of communication and partnership achieved. |
| Mis olid põhilised monitooringu ja hinnangute alusel tehtud järeldused ja tulemid? |
| It was felt that successful communications had been established and that there was now a foundation for continuing the partnership links after the official project had ended. It was felt that the participating countries had gained knowledge and understanding that they did not previously have and this had been shared with pupils in meaningful and exciting ways. Participants in the exchanges had gained much more than knowledge but had realised true and lasting friendship. The mayor of the Kamba region of Estonia, the area of the co-ordinating school, concluded that the partnership was fruitful and co-operative. It was concluded that an international dimension should be further established in all participating schools. |
5. Erimeetmed (kui on):
| Kui Teie taotluses kajastus kultuuridevahelise dialoogi teema, palun nimetage konkreetseid meetmeid ja läbiviidud tegevusi nii kohalikul tasandil kui ka koostöös partneritega:
Partners sought to involve the school communities in local activities and events with an international theme During project visits, parents, central educational staff and councillors were invited to take part and meet visitors Partners included media in the project to try to raise the profile of dialogue The co-ordinating partner contributed to a significant book on lifelong learning which addresses learning and teaching in the Baltic region and the future direction of education. The content was shared and discussed with a peer head teacher of a partner school. Pupils were involved in interviewing visitors and sharing time with them Pupils and teachers wrote to each other personally and collectively and shared interests, ideas and knowledge |
| Kui Teie koostööprojekti taotluses oli planeeritud vastavus 2007. a taotluskutse Euroopa prioriteetidele (vt nimekirja aruandevormi lõpus), palun nimetage konkreetseid meetmeid ja läbiviidud tegevusi nii kohalikul tasandil kui ka koostöös partneritega: |
| The project aimed to promote multi-lingual awareness. The main language for communication was English but care was taken to ensure that all languages were presented through literature and power point. The multilingual book will be placed in schools and local libraries to further raise awareness.
Rural schools in isolated locations were given the opportunity to be part of a wider network through use of ICT, visitors to the schools and written communications. |
B OSA (aruannet esitava kooli tegevus)
6. Arvulised andmed
Palun märkige tabelisse oma kooli õpilaste ja õpetajate koguarv, samuti tugipartnerite esindajate oma (mobiilsuse puhul ka saatjad), kes osalesid Teie kooli koostööprojekti tegevustes ja mobiilsustes:
| Kohalikud tegevused | ||
| N | M | |
| Õpetajaid kokku | 3 | 1 |
| Õpilasi kokku | 9 | 9 |
| Erivajadustega õpetajad | ||
| Erivajadustega õpilased | ||
| Kokku: | 22 | |
| Mobiilsused | ||
| N | M | |
| Õpetajaid kokku | 1 | 1 |
| Nendest erivajadusega õpetajad | ||
| Õpilasi kokku | 18 | |
| Nendest erivajadusega õpilased | ||
| Tugipartnerite esindajad | 15 | |
| Saatjad (erivajadustega isikute mobiilsuse korral) | ||
| Kokku: | 35 | |
7. Tegevused
Milliseid konkreetseid tegevusi viis läbi Teie kool (kohalikul tasandil ning mobiilsuste ajal1)?
| Kuupäev | Tegevuse kirjeldus | Osalejad |
| Sept-Okt 2007 | Projektkoosoleku ettevalmistamine, jõululaulu valimine, harjutamine, esimene lindistus | Õpetajad, õpilased |
| 17.-22. Okt 2007 | Projektikoosolek Reusis. Plaanide täpsustamine, läbirääkimine. Hispaania koolisüsteemiga tutvumine.
http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/23.11.07/elu/2.shtml Pildid: Reus 07 |
Õpetajad |
| Nov-det 2007 | Kataloonia temaatiline õhtu. Poster. Videoklipi ettevalmistamine ja filmimine jõulutraditsioonidest („Christmas bustling in Unipiha school), Kirjad ja jõulukaardid partnerkoolide lastele. Tahma-Tooma filmi alustamine. Plaat „Christmas bustling “ lisana kaasas. | Õpetajad, õpilased |
| Jaan-aprill 2008 | Tahma-Tooma filmimine. Filmi kokkupanek. .
„Pangodis tehti filmi“ . Plaadid on lisana kaasas. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2008/07.03.08/aine/5.shtml Valmistumine Soome kontserdiks. Laste kirjavahetus. |
Õpetajad, õpilased |
| 30.04.-03.05. 2008 | Projektikoosolek Reykjavikis. Kokkuvõtted, hinnangute andmine. Viimase aasta plaanide kooskõlastamine.
„Island tuulte pöörises“http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=1172 |
Õpetajad |
| 15.-17.mai 2008 | Network meeting Espoos ehk kogu kooli õpilaste ja nende vanemate külaskäik partnerkooli.
„Kaugest lähedaseks“ https://www.kambja.info/arhiiv/8-koduvald/kool/1639-kaugest-laehedaseks |
Õpilased, õpetajad, lapsevanemad |
| Sept-okt. 2008 | Projektkoosoleku ettevalmistamine. Jutu valimine raamatusse. Tantsusammude filmimine ja esitluse disainimine ühisplaadi jaoks. (Plaat on raportiga lisana kaasas, kuid palun see tingimata tagasi saata!) | Õpetajad, õpilased |
| 1.-5.okt.
2008 |
Projektikoosolek Shotimaal. Raamatu kavandamine.
„Aadama ja aabitsaga Shotimaal“http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/18.05.07/elu/4.shtml (artikkel on kirjutatud ajal, mil toimus jätkuprojekti kokkupanek, kuid Õpleht ei soovinud samalaadset materjali uuesti avaldada. Meie kooli-elamused olid ju samad) |
Õpetajad |
| Nov-det. 2008 | Jutu inglisekeelse tõlke ettevalmistamine, piltide joonistamine, tööülesannete valmistamine. Läbirääkimised kirjastamise suhtes. Laste kirjavahetus. Shoti temaatiline õhtu, poster. Shoti tantsu õppimine. | Õpetajad, õpilased |
| Jaan-märts 2009 | Raamatu toimetamine ja trükivalmis seadmine.
Islandi temaatiline õhtu, tantsu õppimine. Poster. Kataloonia tantsuks vajalike pulkade valmistamine, tantsu õppimine. Soome tantsu õppimine. |
Õpetajad
Õpilased |
| Aprill-mai 2009 | Lõpufestivali ettevalmistamine ja läbiviimine. Raamatu esitlus. (2 eksemplari lisana kaasas)
Unipiha Comenius-projekt on lõppenud“ https://www.kambja.info/arhiiv/8-koduvald/uudis/1944-unipiha-comenius-projekt-on-loppenud |
Õpetajad, õpilased, lapsevanemad. |
| Juuni 2009 | Koolijuhi õppereis Hispaaniasse tutvuma liitklassiliste koolidega ja Hispaania koolisüsteemiga. https://www.kambja.info/arhiiv/8-koduvald/2118-unipiha-algkoolil-on-uus-sopruskool-hispaanias | Õpetajad |
| Kas kõik planeeritud tegevused toimusid?
X Jah Ei Kui vastus on “ei”, siis selgitage, milliseid tegevusi ei viidud lõpule ning missugustel põhjustel. Selgitage ka, kuidas see tõik mõjutas koostööprojekti arengut: |
| Kui mõned tegevused erinesid taotluses plaanitust, palun põhjendage: Väikesed muutused tulid sisse ajakavas, kuid tegevused üldises mõttes ei muutunud, pigem neid lisandus, sest ühest algsest ideest kasvas teine: näiteks videoklippide tegemine. Samuti osutus tantsude õppimine keerulisemaks kui algul arvatud ja sellele kulus rohkem aega. Sama lauludega. |
8. Koostööprojekti mõju
| Milline mõju oli koostööprojektil osalejatele Teie koolile ja kohalikule kogukonnale? | |
| Mõju õpilastele | |
| X paranenud keeleoskuse
X paranenud IKT oskused X paranenud sotsiaalsed oskused X suurenenud õpimotivatsioon X suurenenud enesekindlus X suurenenud teadmised partnerriikide ja nende maade kultuuride kohta X muu mõju, palun täpsustage: suurenes lapsevanemate ja kohaliku omavalitsuse huvi selliste projektide vastu |
|
| Kommentaar: Üks õpilane üllatas mind tõsiselt: palusin tal inglise keeles ette valmistada lühikese tervituse meie lõpufestivali tarvis. Noormees sai asjaga nii hästi hakkama, et mul oli vaja teda ainult julgustada: alguskõne tuli loomulik ja jahmatas isegi meie Shoti partnereid. Kindlasti oli väga positiivne laste isiklike kirjasõprade tekkimine. | |
| Mõju õpetajatele | |
| X paranenud keeleoskus
X paranenud IKT oskused X paranenud pedagoogilised oskused X suurenenud motivatsioon X paranenud projekti juhtimise oskused X suurenenud teadmised partnerriikide ja nende maade kultuuride kohta X muu mõju, palun täpsustage : teadmised partnerriikide hariduspoliitika ja -olude kohta. |
|
| Kommentaar: Laiem (haridus)maailma nägemine, mis annab võimaluse paremini aru saada ka nendest haridusprotsessidest, mis meil toimuvad. | |
| Mõju koolile | |
| X uuendused/uuenduslikud muudatused õppekavas
muudatused asutuse töökorralduses suurenenud kooli juhtkonna toetus X muutused keeleõppestrateegias X tihenenud koostöö kooli töötajate vahel muu mõju, palun täpsustage |
|
| Kommentaar: Veendumus, et suudame ka väikeses kollektiivis teha suuri asju. | |
| Mõju kohalikule kogukonnale | |
| X vanemate suurem kaasatus
tihenenud koostöö teiste kohalike koolidega tihenenud koostöö kohalike ettevõtetega |
X teiste kohalike/piirkondlike tegijate suurenenud toetus ja osalus
muu mõju, palun täpsustage |
| Kommentaar: | |
| Palun kirjeldage muid mõjusid, mida olete märganud: Kuna meie kooli personal on väga väike, siis tuli paratamatult kaasata lapsevanemaid: Tahma Tooma filmi tegemine, ühine reis partnerkooli Espoosse, abistamine matrjalide valmistamisel, lõppfestivali korraldamine). Siit tuli häid ideid ja toetust ka materiaalses mõttes. Kuna hoidsime läbi kohaliku ajalehe inimesi meie tegemistega kursis, siis tajusime kooli maine tõusu nii omavalitsuse kui kogukonna silmis. | |
9. Tulemuste levitamine ja kasutamine
| Kuidas olete informeerinud oma kooli / teisi asutusi / kohalikku kogukonda koostööprojekti tulemustest? |
| Artiklid ajalehes (kohalik „Koduvald“, nii paber- kui online versioon), „Õpetajate Lehes“.Üldistes artiklites koolide kohta on projekt samuti alati ära mainitud. (Vt Lingid)
Kuna pean loengutsükleid õpetamisest liitklassis Tartu Ülikoolis (nii päevases kui avatud ülikoolis) ja Tallinna Ülikoolis (avatud ülikoolis), siis on Comenius-projekti ülevaated üheks osaks loengutest. Küllap on sealt nii mõnigi kool äratust saanud. |
| Kuidas Teie arvates oleks teistel võimalik koostööprojekti tulemusi ja tooteid kasutada? |
|
10. Tekkinud probleemid/takistused
| Millised probleemid/takistused tekkisid kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil koostööprojekti läbiviimisel ? Kuidas need lahendati? | |
| Hiline lepingu sõlmimine/makse teostamine
Palju administratiivset tööd Suhtlemisprobleemid Osalevate koolide vähene vastastikune toetus X Ebapiisav aeg projektitööks |
Koolikorralduslikud probleemid
Keeleprobleemid Piiratud eelarve Partnerkoolide vahelised korralduslikud probleemid Muud probleemid, palun täpsustage: |
| Kommentaar: Otseseid takistusi ei ole, kuid ajaprobleem kimbutab ilmselt kõiki koole. See põhjustab esialgse plaani ajakava mõningast muutumist. Näiteks polnud võimalik viimast Head Teacher Study Visit Hispaaniasse korraldada enne, kui meie koolitöö oli lõppenud. | |
11. Ettepanekud/soovitused
| Kommentaarid ja ettepanekud Comeniuse koostööprojektide menetlemise parandamiseks: |
| Kindlasti peaksid jääma infopäevad ja õppused (nagu meil oli filmitegemise algõpetus). Inimesed saavad omavahel kokku, vahetavad muljeid ja ideid –see annab palju nii enesekindlust kui väärtuslikku kasutatavat informatsiooni. Muidugi täidab ka Comenius-list seda ülesannet, kuid sealsed teated on paratamatult formaalsed ja kuivavõitu.
Toetav ja mõistev suhtumine kohaliku NA poolt aitab projekti teostajaid. |