Unipiha koolis algab talve ja jõulude vastuvõtmine talistepühaga
Nagu igal aastal, nii ka seekord, kogunesid Tiigi Seltsimajja novembri viimasel laupäeval Tartu linna ja maakonna lapsed, kes rahvalaulu ning pillimängu koolis õpivad. Et üheskoos vastu võtta rõõmsalt talve.
Mis sest, et talupoeglik elulaad on enamus eesti perede jaoks täna juba olematu.Meelahutustööstuse
toodang: arvutimängud, popmuusika, videklipid, ekstreemsused, rikkaks ning kuulsaks saada tahtmine muutunud noorte elu lahutamatuteks kaaslasteks.
Kui ikka Mirko (3.kl) ema Marje viiul tantsu lahti lööb, võtab jala tatsuma küll.. See ongi kõige tähtsam, et meie eesvanemate laulud ning tantsud päris unustuse hõlma ei vaoks. Rõõm ühisest laulmisest, pillimängust, tantsimisest meid üheks suureks pereks kokku liidaks.
Jõululaadal koolimajas
Laadal nagu ikka laadal: on müüjad, ostajad, letid, kaup. Sedapuhku on turuks muutunud aga Unipiha klassiruumid, lettideks koolipingid.Kui ma õhtul klassituppa jõuan, on kogu kaup: koogid, vahvlid, õunad, kuusepärjad, pühade kaardid, saiad, külmutatud jänesed, omaküpsetatud leivad.. koolipinkidele laiali laotud.
Heliis (3.kl.) hüüab kõlava häälega üle kooli: „Tulge ostma värskeid viineripirukaid! 30 senti tükk. Iga loos võidab!“ Hüüab teistki korda, kuid ostjaid ei tule.
„Mine kandikuga ja käi ringi, “ soovitab vanaema Astrid, kes ta kõrval seisab. Heliis lähebki, kui ta tagasi tuleb, on kandikul järgi jäänud vaid üks pirukas.
Ka mina ostan endale Tõnise (2.kl) emalt ühe pätsi värsket rukkileiba, teiste käest vahvleid, paar kohupiimakooki, saan vanaema Astridilt koju kingituseks kaasa väikese korvitäie sibulõunu.
„See on tore ettevõtmine, “ leiab Heleni (2.kl.) vanaema kogu seda laadamelu pealt vaadates. „Kuidas muidu nad õpivad iseseisvust, rahaga ümber käimist. “ Mul jääb sellega üle vaid nõustuda.
Kui ma õhtul pimedas mööda lumetut teed kodu poole astun, mõtlen endamisi: “ Kas mõnel tüdrukul-poisil, kes äsja just „rõõmurulle“ ja piparkooke müüs , tuleb isa-emana meelde..
Kuidas nad seda meie koolis jõululaadal tegid? Küllap tuleb. Ja nad tahavad oma lastele täpselt samasuguseid jõule, mis algasid talve vastu võtmise peoga Tiigi Seltismajas ning lõppesid Pangodi külaseltsi Tõrviku koosviibimisel. “
Jõulumaal Luke mõisas
„Mulle meeldis nõiaga kingitust võluda,“ räägib Kaspar (1.kl.) järgmisel päeval teistele.
Lisete (1.kl.): „Mulle aga kingitust otsida. See oli peidetud lillepeenrasse.“ Eke: (1.kl.) „Ma tegin lõvidele pai ega kartnud neid üldse. Nad olid kivist ja seisid trepi otsas.Meeldis ka jõulukaarti teha ja nukuteatrit vaadata.“
„Kõige vahvam oligi nukuteatri vaatamine, kus olid tegelasteks lõvi, koer, prints, kuningas, jänes, hiir ja liblikas,“ leidis Säde (1.kl.).
Jõulupidu koolis
Seekord toodi publiku ette vabaõhuetendus “Päkapikkude kool”, mille kirjutas Mihkli ema Kadri Pettai, täiendas ja mängis kaasa õp. Evelyn. Pärast etendust jõudis kohale ka jõuluvana ning temagi sai osa laste kontserdist, mille muusikalise osa eest kandis hoolt õp. Lilia – näidates, milliseid võimalusi pakuvad uued, projektiga saabunud pillid. Laste luuletused kõlasid nii lastevanematele kui jõuluvanale ja õhtu päädis ühise piduliku jõululauaga.
Külapeol
Ligi 30 suurt ja väikest kogunes 20.detsembri hilisõhtul Unipiha koolimajja, et ühiselt vastu võtta jõule. Ei puudunud, nagu ikka, hapukapsad ega verivorstid, jõululaulud ega „Kolme paari tants“. Üheks “hitiks” oli kindlasti Toomase omaküpsetatud leib, mis lauale jõudis lausa soojana.
Seekordsele peole andis vürtsi juurde Toomas Keldoja õhutusel läbi viidud, koha peal tekitatud võistkondadevaheline, mälumäng. Küsimused eesti kultuuri ja keele kohta oli ette valmistanud Heiki Kortspärn. Näitleja Maarja Jakobsoni ette loetud Leelo Tungla jõulujutt päkapikk Poti Sulbertist on kuulunud aastaid haridusselts Tõrviku jõulupeo kavva.Nii ka seekord.
Õhtu lõpetas kesköö paiku Pangodi küla lõõtspillimängija Ülo Saaremõtsa Arvo Pärdi Ukuaru valss.
Oli ilus ja südamlik pidu, leidisid osavõtnud hüvasti jättes.
Eha Jakobson & Lembit Jakobson